Mis peab privaatsusavalduses olema?

Privaatsusavalduse püsivad osad

Privaatsusavaldus märgib enamikul juhtudel andmete töötlejat, selle eesmärki ja töödeldava isiku õigusi. Konkreetselt käib see organisatsiooni identiteedi ja kontaktandmete ning andmekaitse juhataja kontaktandmete kohta, kui see on määratud. Samuti märgitakse, millistel eesmärkidel andmeid kasutatakse ja millise seadusliku aluse alusel — näiteks lepingu täitmine, seadusjärgne kohustus või õigustatud huvi, mille puhul see huvi peab olema välja toodud.

Avalduses peab olema märgitud, kellele andmed edastati, kas need lähevad väljaspool EL-i asuva riigi, kui kaua neid säilitatakse — või kui kindlat tähtaega pole võimalik määrata, millised kriteeriumid selleks kehtivad. Samuti on esindatud andmete subjekti õigused: juurdepääs, parandamine, kustutamine, töötlemise piiramine, vastuväide, andmete kandevõime ja antud nõusoleku tagasivõtmise võimalus. Lõpuks märgib avaldus õigust kaebuse esitamisele järelevalveasutusele ja — kui see on asjakohane — kas andmete esitamine on seadusjärgne või lepinguline kohustus ning millised on tagajärjed, kui keegi seda ei täida, ning kas tegemist on automatiseeritud otsuste või profiilimisega.

See on kirjas AVG artikli 13 punktis

See loetelu tuleneb otse AVG 13. artiklist, mis ette näeb, millise teabe andmis korraldus annab sel hetkel, kui ta kogub isikuandmeid kätest andmete subjektilt. AVG on määrus ja need nõuded kehtivad sisuliselt ühesuguselt igas liikmesriigis; see, mis erineb, on see, millise järelevalveasutusega avaldus kaebuse õigus praktikas täidetakse — Hollandis Autoriteit Persoonsgegevens, Saksamaal selle liidu osavalitsuse järelevalveasutus, kus asutamine asub. Määruse täisteksti ja täpsemat selgitust võib konsulteerida määrusega endale, ja Hollandi praktika kohta Autoriteit Persoonsgegevens veebisaidiga.